RAPLA MAAKONNA SPORDILIIDU
PÕHIKIRJA ÜLDSÄTTED.
1. Rapla Maakonna Spordiliit, lühinimetusega RMSL, on avalikes huvides ja heategevuslikel eesmärkidel tegutsev vabatahtlik ühendus, mille eesmärgid ja põhitegevus on suunatud kehakultuuri – ja sporditegevuse arendamisele Rapla maakonnas.
2. Rapla Maakonna Spordiliit (edaspidi “liit”) ühendab maakonnas mittetulundusühingutena tegutsevaid spordiklubisid ning seltse ja ühendusi (edaspidi nimetatud “liige”) ühiste eesmärkide elluviimiseks ning vabatahtliku spordiliikumise koordineerimiseks.
3. Liit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, nendega kooskõlas kehtestatud muudest aktidest ja otsustest, Eesti Spordi Hartast, Eesti Olümpiakomitee juhistest ning Rapla Maakonna Spordiliidu põhikirjast.
4. Majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole liidu eesmärk ega põhitegevus. Liidu tulu kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, liit ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele , temale annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud isikutele.5. Liit on eraõiguslik juriidiline isik, mille õigusvõime tekib tema kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.
6. Liidul on oma sümboolika ning tal on selle kasutamise ja käsutamise ainuõigus vastavalt juhatuse poolt kinnitatud korrale.
7. Liidu juhatuse asukoht on Rapla linn ning tema tegevuspiirkonnaks on Rapla maakond ja Eesti Vabariik.
8. Liit on asutatud 29.novembril 1990.aastal ja oli registreeritud Eesti Vabariigi Ettevõtete, Asutuste ja Organisatsioonide Registri Keskuses 04.aprillil 1995.a. registreerimisnumbriga 61820160 tunnistusel.
II LIIDU EESMÄRGID JA TEGEVUS.
9. Liidu põhieesmärgiks on spordialade harrastajate ja huviliste ühendamine, tingimuste loomine spordimeisterlikkuse tõstmiseks ja elanikkonna tervise tugevdamiseks ning spordiharrastajate järjepidevuse kindlustamiseks.
10. Sel eesmärgil liit:
1) koondab ja ühendab maakonnas tegutsevaid liikmeid;
2) propageerib spordiga tegelemist ja kaasab klubide kaudu liidu tegevusse spordist huvitatudisikuid3) organiseerib ja viib läbi võistlusi ning teisi sportlikke üritusi, laagreid, kokkutulekuid,nõupidamisi, seminare ja õppusi;
4) abistab spordialase informatsiooni hankimisel ja selle levi korraldamisel;
5) esindab ja kaitseb oma liikmete huve ning õigusi;
6) kujundab koos liikmetega liidu sees spordi finantseerimispoliitikat;
7) annab välja autasusid ja ergutusvahendeid ning teeb ettepanekuid asjaomasteleorganisatsioonidele liidu liikmete ja töötajate autasustamiseks;
8) arendab koostööd vabariiklike spordiorganisatsioonidega, piirkondlike omavalitsustega,firmadega, riiklike asutuste ja teiste juriidiliste isikutega;
9) viib läbi spordialase tegevuse korraldamiseks kasumit mittetaotlevail eesmärkidel tasutajatasulisi spordiüritusi, võtab vastu varalisi annetusi ja eraldisi, teostab tehinguid liidu kasutusesja omanduses oleva ning tema põhieesmärgi saavutamiseks vajaliku varaga, korraldab loteriisidning ennustusvõistlusi ja sõlmib sponsor- ning reklaamilepinguid;
10) osutab oma liikmetele vajalikke teenuseid ja täidab liikmete poolt talle delegeeritud teisiülesandeid.11) maksab stipendiume vastavalt kehtivatele tingimustele ja korrale.
III LIIDU LIIKMESKOND.
11. Liidu liikmeteks võivad olla juriidilised isikud – mittetulundusühingutena tegutsevad spordiklubid, seltsid ja ühendused, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, osalevad aktiivselt liidu tegevuses ning tasuvad ühekordset sisseastumismaksu ja regulaarselt liikmemaksu.
Liidu liikmed saavad kuuluda liitu ainult oma klubi kaudu. Liidu toetajaliikmeteks võivad olla juriidilised isikud, kes oma tegevusega aitavad kaasa liidu eesmärkide elluviimisele ning osalevad oma esindajate kaudu aktiivselt liidu tegevuses ning tasuvad ühekordset sisseastumismaksu ja regulaarselt liikmemaksu.
12. Liidu liikmeks astumiseks tuleb esitada kirjalik avaldus, mille kohta juhatus teeb
otsuse 90 kalendripäeva jooksul arvates avalduse laekumise päevast. Ühekordse sisseastumismaksu suuruse ja iga aastase liikmemaksu suuruse ning selle tasumise tähtaja liikmetele ja toetajaliikmetele kinnitab üldkoosolek.
Kui liidu juhatus keeldub taotlejat vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmine otsustatakse liidu üldkoosolekul.
13. Liikmelisust liidus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda. Juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus lõpeb. Liikmelisus säilib liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel. Liikme ühinemise või jaotumise korral tema liikmeõigused lõpevad. Liikme eraldumise korral säilib jaguneva isiku liikmelisus liidus.
14. Liidu liikmel on õigus liidust välja astuda. Liige võib liidust välja astuda pärast 3 kuulist etteteatamistähtaja möödumist. Etteteatamistähtaja nõuet ei kohaldata, kui liikme õigusi ja kohustusi muudetakse oluliselt või kui liikmeksjäämine ei ole õiglase hinnangu kohaselt võimalik15. Juhatuse otsusega võib liikme välja arvata liidust, kui ta ei täida liidu põhikirja sätteid või on kahjustanud oluliselt liitu moraalselt või materiaalselt või jätab süstemaatiliselt täitmata liidu valitud organite ning juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte või on jätnud tasumata liidu liikmemaksu määratud tähtajaks. Liige, kes on jätnud tasumata kahe aasta liikmemaksu, arvatakse juhatuse otsusega liidust välja. Liikmemaks tasutakse käimasoleva majandusaasta esimesel poolaastal, kuid mitte hiljem, kui 01 juuli. Liidust välja arvatud liikmetele tuleb liidust väljaarvamise otsuste tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada. Väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise otsuse ülevaatamist üldkoosoleku poolt.
16. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta keskel, tuleb liikmemaks tasuda kogu majandusaasta eest. Liikmelisuse lõppemisel sisseastumis- ja liikmemakse ei tagastata.
Klubil, seltsil või ühendusel, kelle liikmelisus liidus on lõppenud, ei ole õigusi liidu varale.
17. Liidu liikmetel on õigus:
1) osaleda ja olla esindatud liidu kõigil üritustel ning tegevuses;
2) kasutada liidu poolt loodud sportimistingimusi vastavalt liidu kehtestatud korrale;
3) osaleda oma esindajate kaudu hääleõiguslikena üldkoosolekute töös ning valida ja olla valitudliidu juht-, kontroll – ning teistesse valitavatesse organitesse, esindada liitu selle juhtorganite volitusel teistes organisatsioonides ning üritustel; 4) esitada arupärimisi ja ettepanekuid liidu valitavate organite tegevuse kohta ning saada liidu tegevusest teda huvitavat informatsiooni; 5) kasutada vastavalt kehtestatud korrale liidu sümboolikat ja eeliskorras liidu vara;
6) liidust välja astuda.
18. Liidu liikmed on kohustatud:
1) järgima liidu põhikirja ning teisi valitavate organite ja juhtide poolt oma pädevuse piireskehtestatud akte;
2) arendama ja harrastama spordiala, millega liidus tegeletakse;
3) osalema korraliste ja erakorraliste üldkoosolekute ning valitavatesse organitesse kuulumiselnende töös;
4) tasuma õigeaegselt sisseastumis – ja liikmemaksu;
5) kasutama heaperemehelikult ning säästlikult liidu vara;
6) hoidma ja kaitsma liidu head nime, seisma liidu eesmärkide ja põhimõtete eest. Teisi kohustusiliikmetele saab kehtestada liidu üldkoosolek ja liidu juhatus omades selleks eelnevalt nendeliikmete nõusolekut.
IV LIIDU JUHTIMINE JA JÄRELEVALVE.
19. Liidu kõrgemaks organiks on liidu liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekul võivad osaleda kõikide liidu liikmete esindajad. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul.
Juhatus on kohustatud üldkoosoleku kokku kutsuma ka siis, kui seda nõuavad liidu huvid või nõue üldkoosoleku kokkukutsumiseks on esitatud kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liidu liikmete poolt.
Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku ülaltoodud korras liikmete poolt esitatud nõude alusel, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva ning kokkukutsumise teates peab olema ära näidatud üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakorra projekt.
20. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid liidu juhtimise küsimustes, mis ei ole antud käesoleva põhikirja ja juhatuse (või liidu muu organi) pädevusse.
Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
1) põhikirja muutmine ja liidu eesmärkide muutmine;
2) liidu lõpetamise, reorganiseerimise, ühinemise ja jagunemise otsused;
3) liidu sisseastumismaksu ja liikmemaksude määra ning tasumise tähtaja kehtestamine;
4) majandusaasta aruande kinnitamine;
5) aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine;
6) valitavate juhatuse liikmete arvu kinnitamine;
7) juhatuse liikmete valimine ja liidu revisjonikomisjoni liikmete määramine;
8) juhatuse või revisjonikomisjoni liikmetega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamiseotsustamine ja selles tehingus või nõudes liidu esindaja määramine;
9) liidu kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise otsustamine ning vastavate tingimuste kehtestamine;
21. Üldkoosolekut juhatab liidu juhatuse esimees või liikmete soovil koosolekul valitud juhataja.
Üldkoosolek viiakse läbi koosolekul vastuvõetud reglemendi järgi.
Hääletamise kord määratakse üldkoosoleku reglemendiga. Kui ka üks üldkoosolekul osaleva liikme esindaja nõuab salajast hääletamist, tuleb antud küsimuses võtta otsus vastu salajase hääletamise teel.
Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
22. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui selles on esindatud vähemalt 1/3 liidu liikmetest. Kui üldkoosolek ei ole ülalsätestatud kvooruminõude mittetäitmise korral pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus ühe nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekul esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekul on esindatud vähemalt kaks liiget. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud põhikirjaga sätestatud nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul on esindatud kõik liidu liikmed.
Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul on esindatud liidu kõik liikmed.
Kui liidu liige ei saa olla esindatud üldkoosolekul, võib ta lihtkirjaliku volikirjaga anda õiguse hääletada enda eest mõnele teisele üldkoosolekul esindatud liidu liikmele.
Kõigil liidu liikmetel on hääletamisel üks hääl.
23. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud liidu liikmete esindajatest.
Liidu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik 9/10 liidu liikmete nõusolek. Üldkoosolekul mitteesindatud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik liidu liikmed.
Liidu liige ei või hääletada, kui liit otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isiku tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.
Üldkoosoleku poolt liidu liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuste panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.
24. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmete esindajatest. Põhikirja muudatus jõustub selle registrisse kandmisel.
25. Üldkoosoleku otsuse võib kehtetuks tunnistada kohus, kui üldkoosoleku otsus on vastuolus seaduse või liidu põhikirjaga ning sellekohane avaldus on esitatud liidu liikmete või liidu juhatuse liikmete poolt hiljemalt kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.
26. Liidul on juhatus, mis seda juhib ja esindab. Liidu juhatuse liikmete minimaalne arv on 3. Juhatus valitakse 3 aastaks. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled liidu juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis.
27. Juhatuse liikmete valimisel on otsustavaks ülesseatud kandidaatidele antud suurem häältearv.
Juhatuse üheks liikmeks on juhatuse esimees, kes korraldab juhatuse tööd.
28. Liitu esindab kõigis õigustoimingutes juhatuse esimees ainuisikuliselt või teised juhatuse liikmed ühiselt.
29. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmisel või võimetuse korral liidu tegevust juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel.
Juhatuse liige võib tagasi astuda enne tähtaega isikliku avalduse alusel.
Tagasikutsutud või tagasiastunud juhatuse liikmed asendatakse üldkoosolekul juhatuse liikmete valimise korra alusel.
Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule.
Juhatuse liikmetel on õigus saada ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
30. Juhatus peab andma liidu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudmisel vastava aruande. Juhatus korraldab liidu liikmete arvestuse ning on kohustatud esitama registripidajale andmeid liidu liikmete arvu kohta.
31. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega liidule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.
Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süüliselt kahju liidu võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt liiduga.
Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.
32. Juhatus võtab vastu otsuseid liidu juhtimise küsimustes. Juhatuse pädevusse kuuluvad:
1) liidu üldkoosolekute ettevalmistamine ja otsuste elluviimine;
2) liikmete vastuvõtmine ja liikmeskonnast välja arvamise otsustamine;
3) kinnisvara käsutamine üldkoosoleku otsusel ja selles otsuses ettenähtud tingimustel;
4) juhatuse esimehe valimine ja juhatuse liikmetele tööülesannete kinnitamine.
5) rahvusvahelistesse spordiliitudesse ning üleriigilistesse spordiorganisatsioonidesse astumise ja sealt lahkumise otsustamine;
6) liidu tegevuskavade ja eelarve koostamine, nende esitamine üldkoosolekule;
7) liidu komisjonide ja institutsioonide juhtide nimeline kinnitamine;
8) välissuhete korraldamine ja koordineerimine;
9) sümboolika kavandite ja statuutide kinnitamine;
10) toetuste ja stipendiumide määramine;
11) liidu autasude süsteemi ja sümboolika kavandite väljatöötamine;
12) sekretariaadi struktuuri, töötajate arvulise koosseisu ja palgafondi kinnitamine;
13) liidu võistluskalendri ja võistluste eelarvete kinnitamine;
14) peasekretäriga töölepingu sõlmimine;
15) muude spordiliikumist puudutavate üldküsimuste lahendamine.
33. Peasekretäri pädevusse kuulub:
1) sekretariaadi töö planeerimine ja korraldamine, küsimuste ettevalmistamine juhatusekoosolekuteks, aruandlus sekretariaadi tegevusest juhatusele ja üldkoosolekule;
2) liidu ja tema organite igapäevase tegevuse korraldamine;
3) kooskõlas põhikirjaga oma kompetentsi piires liidu vara ja kinnitatud eelarvega ettenähtudvahendite käsutamine;
4) esindama liitu suhetes teiste liitudega, kooperatiivide, ühiskondlike ja riiklike ettevõtete ja organisatsioonide ning mittetulundusühingutega;
5) sõlmib sekretariaadi töötajatega töö ja muud lepingud.
34. Juhatuse koosolekud kutsub kokku juhatuse esimees vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis.
Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest.
Juhatuse koosolekuid juhib liidu juhatuse esimees, esimehe äraolekul tema poolt määratud juhatuse liige.
Juhatuse koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole juhatuse liikmetest.Võrdse häälte jagunemise puhul saab otsustavaks juhatuse esimehe või teda asendava isiku hääl. Juhatuse liige ei või osaleda hääletuses, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist liidu poolt.
Juhatus võib vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed. Koosolekuid protokollitakse, vastuvõetud otsused fikseeritakse kirjalikult ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
35. Üldkoosolek teostab järelevalvet teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande teostamiseks määrab üldkoosolek revisjonikomisjoni. Järelevalve teostaja määratakse kolmeks aastaks. Järelevalve teostajad peavad olema teovõimelised füüsilised isikud ning nad ei tohi kuuluda juhatuse liikmete hulka ega töötada liidus juhtival ametikohal. Revisjonikomisjon koostab revisjoni tulemuste kohta aruande, mille esitab liidu üldkoosolekule.
V LIIDU VAHENDID, VARA JA ARUANDLUS.
36. Liidu vahendid ja vara moodustuvad:
1) sisseastumis- ja liikmemaksudest;
2) füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest;
3) riiklikest toetustest ja toetustest üleriigilistelt spordiorganisatsioonidelt;
4) toetustest sihtkapitalidelt ja sihtasutustelt;
5) liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldavatest tuluüritustest, sponsor – jareklaamilepingutest, loteriidest ja ennustusvõistlustest, tehingutest kinnis – ja vallasvaragalaekuvast tulust, intressitulust ning muudest laekumistest.
37. Liidu vahendid ja vara kuuluvad liidule ning neid kasutatakse ja käsutatakse liidu eesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning käesolevale põhikirjale.
Liit ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodutusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele, temale annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud isikutele.Liit võib oma vara ja vahendeid anda kasutamiseks (rentida, laenata jne.) oma liikmetele ja liidu liige liidule lepingu alusel.Liit ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust liidu kohustuste eest.
38. Liidu majandusaasta algab 01.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.
Juhatus korraldab liidu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need üldkoosolekule kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.
Liit maksab makse ning esitab maksudekalaratsiooni õigusaktides sätestatud korras.
Liit esitab oma tegevuse kohta statistilise aruande õigusaktides ettenähtud korras.
VI LIIDU LÕPETAMINE.
39. Liidu tegevuse lõpetamine toimub mittetulundusühingute seaduses sätestatud korras.
Liidu tegevus lõpetatakse üldkoosoleku otsuse alusel, kui selle poolt hääletab 2/3 üldkoosolekul osalenud liidu liikmete esindajatest.
40. Liidu tegevuse lõpetamise kohta tehtud otsusele järgnevalt valib üldkoosolek likvideerimiskomisjoni, kes lahendab kõik liidu juhtimise, vara ja asjaajamisega seonduvad küsimused.
41. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja nõuet mitte esitanud teada olevate võlausaldajate raha deponeerimist kuulub allesjäänud vara üleandmisele tulumaksu-soodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. Käesolev muudatustega ja täiendustega Rapla Maakonna Spordiliidu põhikiri on vastu võetud Rapla Maakonna Spordiliidu üldkoosolekul 25. mai 2010.a. Aivo Sildvee
Rapla Maakonna Spordiliidu
juhatuse esimees
